Lõputöö kirjutamine ei edene absoluutselt. Eile käisin raamatukogus, kus kohtasin oma kunagist lasteaiakaaslast ja paralleelikat kooli ajast (tavakooli ma mõtlen) ja loomulikult meil siis jätkus juttu kauemaks. Siiski sai midagi asjalikku ka tehtud, sirvisin ja lugesin paari raamatut ja 2 artiklit leidsin ka, mida loodetavasti saan ka kasutada. Oleks väga tore vähemalt. Igaljuhul ma ei teagi nüüd, kas ma peaks neist seda osa tõlkima hakkama, mida minu arvates võiks kasutada või ei, sest võibolla juhendaja arvates need ei sobi ja mina seda kahjuks ise hinnata ei oska, ma lihtsalt ei julge seda vastutust omale võtta. Ja juhendajaga saan kokku alles nädala pärast. So many questions and no answers. Kes see oli, kes mõtles välja, et uurimustöö on vaja ülikooli lõpetamiseks teha??? Srsly, see ei anna minu arvates mitte kuidagi aimu sellest, kui palju ma oma 3 õpinguaasta jooksul omandanud olen. Tähendab ma hetkel ei suuda seost leida (aga ega ma pingsalt just ei mõtle ka praegu). See materjali läbi töötamine laiendab küll silmaringi (ja tõttöelda on vahel päris huvitav materjal ette sattunud), kuid need 3 aastat õppimist on seda niikuinii teinud. See on lihtsalt täielik brain death, näed vaeva ja tõlgid ja otsid ja kulutad närve, sest ega siis kui vaja on - nagu alati, ei leia just seda mida parasjagu vaja on ja siis...Ja siis tuleb välja, et pool asja ei sobigi. Oeh. Aga ma tean ette, et ma saan sellega hakkama ja kui see töö mul ükskord valmis on, siis võib enda üle uhke olla küll!

Cute(:

Tahan!!!