Hästi tark mõte on minna märgade juustega õue. Väljas nagu justkui väga külm polegi, AGA, mulle potilillele polegi palju vaja ka ju. Läksin laup linnapeale ja pühap hommikul enesetunne kiita just polnud. Eks oma osa mängivad ka haiged mandlid, mistõttu mul on täiesti normaalne ilma igasuguse nohu-köha ja muu taoliseta 37.3 palavik. Või no, osad seda palavikuks ei nimetagi, aga seda on piisavalt, et enesetunne paha oleks. Õnneks sain vist õigel ajal jaole, kurguvalu enam ei tunne - seda oli üldse vähe (ptui ptui ptui) ja nohust nina kinni ka pole, panen ikka agaralt rohtu. Muidu oli tore, sai jällegi näha, et Tallinna linnas võib kõike ja kõiki näha, siinkohal ei pea ma silmas tuttavaid.. Vaid seda, mis meie ümber toimub. No a'la narkarit lohistatakse minema, kaklused jne.
Vahepeal trammi peal nägin pidevalt mingit tüüpi, koguaeg silmad pahupidi. Viimane kord lebas ta Foorumi ees bussikas pingi peal. Tundus suht teisel planeedil olema. Huvitav kas ma tulenevalt oma erialast oleks pidanud näiteks vähemalt politsei kutsuma? Aga no see selleks.
Jõle vastik on ikka tõbisena koolis käia, aga ega ma ju ometi ei suuda oma vigadest õppida.

Sayanora.